Rõuge vald on Võru maakonna lõunapoolseim omavalitsus, mille keskuseks on Rõuge alevik. Vald ühendab endistes Mõniste, Misso, Varstu, Haanja ja Rõuge valdades elanud kogukonnad ning on tuntud ürgorgude, järvede ja Haanja kõrgustiku poolest.
Valla teke
Praegune Rõuge vald moodustati 2017. aasta haldusreformi käigus, kui ühinesid Mõniste, Misso, Varstu, Haanja ja Rõuge vald. Nimevariantidena kaaluti Lõuna-Võrumaad ja Haanjamaad, kuid Kohanimenõukogu ja Vabariigi Valitsus soovitasid jääda Rõuge nime juurde. Valla sümboolika autor on Raul Vinni.
Suurus ja asustus
Valla pindala on umbes 933 km². 1. jaanuari 2024 seisuga elas vallas 4748 inimest. Alevikke on kolm: Misso, Rõuge ja Varstu. Külasid on üle 270, nende seas Haanja, Sänna, Viitina, Krabi, Nursi, Ruusmäe ja Paganamaa.
Rõuge alevik
Rõuge asub 16 km Võru linna keskusest edelas, Rõuge ürgoru põhjas ja veergudel. Alevik on kohalik teedesõlm maanteedega Haanjasse, Viitinasse, Krabile, Sänna, Vastse-Nursi ja Käätso kaudu Võrru. Alevikus elab ligikaudu 435 inimest.
Looduslikud tõmbenumbrid
Alevikku ja selle ümbrust ilmestavad kuni 75 meetri sügavune Rõuge ürgorg, Ööbikuorg, Pesapuu vaatetorn ning ahelana reas asuvad järved. Rõuges asub Eesti sügavaim järv Suurjärv (38 m).
Turism
Rõuge koos Haanjaga kuulub Võru maakonna populaarseimate turismisihtkohtade hulka. Piirkonnas on tihe majutus- ja toitlustusvõrgustik ning palju loodus- ja kultuuriobjekte.
Rõuge kui baas
Rõuge alevik sobib mitmepäevase reisi baasiks, sest sealt on lühike tee Haanjasse, Sänna, Viitinasse ja Võrru. Vallamaja asub Suurjärve ääres ning alevikus leidub pood, apteek ja tankla. Kui plaanid latgale või Alūksne suunda, on Rõuge loogiline peatus enne piiri.
Loe ka
Samal teemal Rouge.ee lehel: Rõuge valla ajalugu: kihelkond, mõis ja ühendvallad; Rõuge valla kaart ja turismiinfo: kuidas piirkonnas orienteeruda; Rõuge külastamine: mida teha ja kuhu minna.
Kasulik teada
Alusta retke Rõuge alevikust: Suurjärve rand, Ööbikuorg ja Pesapuu vaatetorn mahuvad mugavalt ühte päeva.
Rõuge alevik, järvestik ja Haanja kõrgustik moodustavad koos terviku, mida tasub avastada rahulikult ja kohalikku elurütmi austades.
Võta aega peatumiseks, mitte ainult objektide nimekirja täitmiseks; ürgorg avaneb kõige paremini aeglase tempoga.
Kohalike soovituste järgimine aitab hoida nii loodust kui kogukonna rahu, eriti kõrghooajal juulis ja augustis.
