Ööbikuorg ja Pesapuu vaatetorn on Rõuge tuntuimad elamusobjektid. Selles juhendis tutvustame oru mõõtmeid, linnamäge, torni ehitust ning seda, kuidas neist kõige rohkem rõõmu saada. Faktid pärinevad allpool toodud allikatest.
Ööbikuorg
Ööbikuorg asub Rõuge vallas Tindi küla lähedal. Oru pikkus on umbes 300 meetrit ja sügavus 12–15 meetrit. Oru juures voolab Tindi oja, millel on tiik. Külastajatele on rajatud väike matkarada (umbes 450 m) ning suur kiik, mis on perede lemmik.
Linnamägi ja matk
Ööbikuoru juures asub Rõuge linnamägi. Koos ürgoru peamise matkarajaga (umbes 10 km) moodustab see võrgu, millest saab valida lühikese või pikema ringi. Oru nõlvad on järsud, seega kanna korralikke jalanõusid.
Pesapuu sünd
Rõuge vaatetorn Pesapuu avati 10. oktoobril 2016. Torn on 30 meetrit kõrge; ülemine vaateplatvorm asub 27 m kõrgusel. Idee autor on arhitekt Karmo Tõra. Välimuselt meenutab torn kahe linnupesaga puud, mille tipus on „kuldmuna“.
Ehitus ja rahastus
Peatöövõtja oli Via Betoon Eesti OÜ, alltöövõtja Roadservice OÜ. Ehitust toetasid Keskkonnainvesteeringute Keskus Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist ja keskkonnaprogrammist 138 255 euroga ning Rõuge vald 123 788 euroga.
Valgus ja traditsioon
Õhtupimeduses kaunistavad torni erivärvilised tuled. Rõugel on omalaadne komme: iga sündinud vallakodaniku auks värvub „kuldmuna“ õhtuhämaruses siniseks või roosaks vastavalt lapse soole.
Vana torn
Samal kohal seisis varem 2006. aastal valminud 24-meetrine puutorn tipu tuulegeneraatoriga (3 kW), mis andis energiat Ööbikuoru keskusele. Vana torn lammutati 2015. aasta kevadel.
Kuidas külastada
Seo Ööbikuorg ja Pesapuu Suurjärve peatusega – need on üksteisele lähedal. Selge ilmaga avaneb tornist vaade üle Võrumaa. Äikeseohu või tugeva tuule korral jäta torni tipp vahele. Rohkem Rõuge retkeideid leiad loost Rõuge külastamine.
Tunnustus
Pesapuu on saanud Võrumaa Turismiliidu tunnustuse UMA TEGU 2016 ning olnud Ehe Lõuna-Eesti konkursi silmapaistev nominent. Torn on kujunenud Rõuge sümboliks koos ürgoru ja Suurjärvega. Vaata ka lugu Rõuge matkaradadest.
Praktiline päevakava
Hommikul Ööbikuorg ja kiik, enne lõunat Pesapuu torn, pärastlõunal Suurjärve rand või ürgoru rada. Õhtul vaata, kas kuldmuna tuli süttib – see on Rõugele omane väike rituaal.
Talvel võib torni metall olla libe; suvel võta kaasa joogivesi, sest tõus on 30 meetrit.
Rõuge linnamägi
Rõuge linnamägi asub Tindi külas Liinjärve ja Ööbikuoru vahelise seljaku läänepoolses otsas. Muinasajal oli siin neemiklinnuse tüüpi muinaslinn, mis oli ilmselt sealse rauaaegse asula (I aastatuhande II pool) kindlustatud osa. Vaid 850 m² suurune linnus oli vallide ja kraaviga kindlustatud ida- ja läänepoolsest otsast, mujal kaitsesid seda järsud nõlvad ja palktara.
Arheoloogilised leiud
Linnus on kogu õue ulatuses läbi kaevatud. Leitud on savipõrandate ja kolletega majade asemeid ning sepikoda, mille jäänuste hulgas oli valamisvorme ja tiigleid. Luude kõrval on leitud värtnakeder, luust naaskel, pronkspannal, haamer, nuga, ehteid ning noole- ja odaotsi. Kõige haruldasemad on 8.–9. sajandi araabia mündid. Arheoloogiamälestiseks on arvatud nii linnusekoht kui ka sellest läände jääv muistne asulakoht.
Rõuge muinastalu
Ööbikuoru lõunaservale rajatud Rõuge muinastalu on eksperimentaalarheoloogiline talukompleks, kus on arhailisi ehitusvõtteid kasutades rekonstrueeritud noorema rauaaja hooneid. Idee autor on arheoloogia populariseerija Viire Kobrusepp (Pajuste), eeskujuks Taanis Lejres tegutsev keskus. Rauaaegse elamu ehitamist alustati 2010. aasta suvel ja see valmis 2011. aasta suveks.
2012. aasta talvel elasid viis Tartu Ülikooli arheoloogiatudengit nädal aega muinasmajas, kütsid iga päev kerisahju ja mõõtsid temperatuuri. 2015. aastal valmisid ait ja suveköök, 2016. aastal sepikoda ja 2018. aastaks loomalaut.
Talu hooned
Talus on viis hoonet: elumaja, ait, laut, sepikoda ja suveköök. Peale suveköögi on kõik ristpalkehitised, mille palgid on nurkadest ühendatud nn koerakaelatapiga, ning vundament puudub. Elumaja on 30 m² suurune üheruumiline hoone korstnata kerisahjuga; aknaid ei ole, on vaid kaks väikest räpnaauku suitsu väljalaskmiseks. Suveköök on kuuseroigastest koonuseline püstkoda, mille läbimõõt on neli ja kõrgus viis meetrit.
Rauasulatus ja muinaspäev
Alates 2015. aastast on Ragnar Saage ja Andres Järvpõld korraldanud sepikoja kõrval kohaliku maagiga rauasulatuseksperimente savist ahjus ning 2018. aastal saadi rauamaagist 1,5 kg toorrauda. Alates 2017. aastast korraldatakse ühel juulikuu laupäeval Rõuge muinaspäeva töötubade, ettekannete ja muusikaga.
Vesioinad ja loodus
Ööbikuoru lähedal asub kaks vesioinast. Org kuulub Haanja looduspargi alale, mille pindala on 17 040 ha ja mille atraktiivseimad loodusobjektid on Hinni kanjon, Ööbikuorg ja Rõuge ürgorg.
Lähedal alevikus
Ööbikuorust on lühike jalutuskäik Rõuge aleviku keskusesse. Seal asub 26. juunil 2010 avatud Eesti Ema monument, mis on austusavaldus Eesti naistele: Udmurtiast toodud kivist monument on 3,6 m kõrge ja kaalub umbes 6 tonni. Lähedal seisab ka 1926. aastal püstitatud Vabadussõja mälestussammas, mis õhiti 1945. aastal ja taasavati 30. oktoobril 1988; selle pronkssõdur on 2,28 m pikk ja 320 kg raske.
Kaks vaatetorni
Pesapuu kõrval tasub külastada ka Haanja Suure Munamäe vaatetorni. Baltimaade kõrgeima tipu (317,4 m) torn valmis 1939. aastal arhitekt Artur Jürvetsoni projekti järgi, rekonstrueeriti 1967–1971 ning sai 2005. aastal klaasist lifti ja kohviku. Torni ülemine vaaterõdu on 29,1 m kõrgusel ja sealt näeb kuni 50 km kaugusele.
Rõuge park
Teel orust aleviku poole jääb inglise stiilis Rõuge park, mille rajas mõisnik von Samson aastatel 1895–1898. Ürgoru serval asuva 5,3 ha suuruse pargi puistu sarnaneb okaspuude rohkuse tõttu metsapargiga ning seal kasvab ka ginnala vahtrat ja siberi nulgu.
