Rõuge järvestik on üks Eesti omapärasemaid maastikuvorme: seitse järve ahelana ürgoru põhjas, nende seas Eesti sügavaim veekogu. Selles juhendis selgitame järvede paiknemist, sügavusi, elustikku ja seda, kuidas neid avastada.
Aheljärvestik
Järvestik koosneb seitsmest kagu–loode suunal reastatud järvest. Pikkus Liinjärvest Kahrila põhjatipuni on umbes 6,5 km, kogupindala 68,7 ha. Järvi läbib Rõuge jõgi, välja arvatud Valgjärv ja Kaussjärv. Kõik järved on allikarohked, eriti Liinjärv.
Suurjärv
Rõuge Suurjärv asub alevikus Haanja looduspargis. Pindala on 13,5 ha, pikkus 585 m, laius 300 m. Keskmine sügavus 11,9 m, suurim 38 m – see on Eesti sügavusrekord. Järve äärde on rajatud avalik rand. Lähemalt loe Rõuge järvedest.
Teised järved
Ahelasse kuuluvad Valgjärv, Liinjärv, Kaussjärv, Ratasjärv, Tõugjärv ja Kahrila järv. Liinjärves on järvesetteid üle 21 m. Kaussjärv on meromiktne ehk segunematu veega järv – haruldane tüüp Eesti oludes.
Elustik
Peamised kalad on särg, ahven, haug ja nurg. Liin- ja Suurjärves elutseb jääaja relikt kirpvähiline Pallasea quadrispinosa. Allikarohkus hoiab vee jahedana ja toetab omapärast kooslust.
Rõuge jõgi
Jõgi saab alguse Haanja kõrgustikult, läbib järvestiku ja suubub Vagula järvest edelas paremalt Võhandu jõkke. Pikkus on 26 km, valgala umbes 68 km². Keskjooksul Nursi ümbruses tuntakse jõge ka Ajojõena.
Ürgorg raamistikuna
Järved asuvad Rõuge ürgorus, mis on kuni 60–75 m sügav. Org ja lisaorud (Ööbikuorg, Hinni kanjon) loovad järvede ümber dramaatilise reljeefi. Matkarada orus võimaldab näha mitut järve ühel ringil. Vaata ka matkaradade ülevaadet.
Külastusnipid
Suvel peatu Suurjärve rannas, kuid arvesta sügavusega. Sügisel on nõlvade värvid eriti kaunid. Talvel liigu jääl ainult siis, kui jääolud on kontrollitud. Ära toida veelinde leivaga ning hoia rannal prügi kontrolli all.
Seos Haanjaga
Järvestik jääb Haanja kõrgustiku loodeservale. Seetõttu sobib ühendada järveretk Munamäe või teiste tippude külastusega. Rõuge alevik on selleks hea baas – majutus ja teenused on käeulatuses, vt majutusjuhendit.
Teaduslik huvi
Meromiktne Kaussjärv ja reliktne kirpvähiline teevad järvestikust huvitava objekti ka loodusharidusele. Koolid ja matkarühmad saavad siin siduda geograafia, bioloogia ja kohaloo.
Järvesetete paksus Liinjärves näitab, kui kaua on org järvi kandnud – tegemist on pikaajalise maastikuloolise pärandiga.
Järved ükshaaval
Liinjärv on 3,7 ha suurune külmaveeline järv. Valgjärv ehk Jaanipeebu järv asub Tiidu külas ja on 5,3 ha suurune. Kaussjärv ehk Rõuge mõisajärv on 2,3 ha suurune eutroofne järv, mis kuulub Peipsi alamvesikonda. Ratasjärv (ka Rattajärv või Rattaaluse järv) asub Haanja looduspargis. Tõugjärv ehk Küünjärv asub Handimiku ja Möldri külas, selle pindala on 4,4 ha ja kaldajoone pikkus 887 m.
Kahrila järv
Ahela lõunapoolseim Kahrila järv asub Lauri külas Haanja kõrgustiku loodeosas. Järv meenutab kujult jõge, sest selle pikkus on 2,36 km ja laius vaid 270 m. Põhi on valdavalt kruusane, kohati mudane. Taimestik on liigirikas – leidub umbes 24 liiki suurtaimi. Kaladest domineerivad latikas ja särg, vähem on nurgu, roosärge, viidikat, ahvenat ja haugi. Kahrila järve lähedal asub ka Hinni kanjon.
Haanja kõrgustik
Järvestik asub Haanja kõrgustiku loodeserval. Kõrgustik on liustikutekkeline pinnavorm, mille mandrijääliustik kuhjas viimasel jääajal kuni 160 meetri kõrgusele aluspõhjakõrgendikule. Pinnakattes eristatakse kuni viite eri vanusega moreeni ning koos liiva-, kruusa- ja savikihtidega võib pinnakatte paksus ulatuda 180 meetrini.
Kõrgustiku lõunaosa jääb Lätti, kus seda tuntakse Alūksne kõrgustikuna, ja idanurk Venemaale. Kõrgeimad künkad on Suur Munamägi, Vällamägi, Kerekunnu mägi ja Tsälbämägi.
Rõuge jõest Võhanduni
Rõuge jõgi on Võhandu jõe parempoolne lisajõgi. Võhandu on pikim täies ulatuses Eestis asuv jõgi: see algab Saverna külast ja suubub Võõpsu lähedal Lämmijärve, pikkus on 165 km ja jõgikonna pindala 1402 km². Vagula järvest ülesvoolu kannab Võhandu nime Pühajõgi. 1963. aastal moodustati Võhandu jõe ürgoru kaitseala, kus asuvad jõe liivakivipaljandid ehk taevaskojad.
Järved ja mõis
Kaussjärve teine nimi – Rõuge mõisajärv – meenutab Rõuge mõisa, mis kuulus 1820. aastast Samson-Himmelstjernadele. Mõisa ajast pärineb ka 5,3 ha suurune inglise stiilis park ürgoru serval, kus on peetud kolm Rõuge laulupidu. Mõisa peahoone on hävinud.
Haanja looduspargi järved
Rõuge järvestik on vaid osa Haanja looduspargi järvedest. Looduspargi alal on veel Andri, Kuuda, Vihtla, Veesi ja Luhte järv ning Hainjärv ja Puustusjärv.
Võhandu pärimus
Võhandu jõge on peetud pühaks ning suulises pärimuses on see seotud äikesejumala Piksega. Johann Gutslaff pani 1644. aastal Tartus ilmunud teoses kirja Pikse palve, millega maarahvas palus härga ohverdades leevendust põuale, mis algas pärast Osula veski ehitamist pühale jõele. Jõgi on ka Aino Kallase jutustuse “Püha jõe kättemaks” keskne tegevuskoht.
Suurjärv rekordina
Kõigist järvestiku järvedest on tuntuim Suurjärv, mis on jääajast tekkinud ja 38 meetriga Eesti sügavaim järv. Järve pindala on 13,5 ha ning see on allikarohke. Selle ääres on avalik rand, mis on Rõuge aleviku populaarseim suvine puhkekoht, ning kalastajad püüavad seal ahvenat, särge, haugi ja nurgu.
Järvede kaitse
Rõuge Suurjärv, Kaussjärv, Ratasjärv ja Kahrila järv asuvad Haanja looduspargis, mille ajalugu ulatub 1957. aastasse. 1979. aastal moodustati 9200 ha suurune Haanja maastikukaitseala ja 1991. aastal looduspark. Järvede ääres liikudes tuleb seetõttu järgida kaitseala reegleid ning hoida kaldad ja taimestik puutumatuna.
